Juhtumid lastega, peale vanemate lahkuminekut

Eestis tegeleb piiriüleste juhtumitega lastekaitsetöötaja, kelle koostööpartnerid on Justiitsministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja selle riigi konsul, kus laps parajasti viibib.

 

Piiriülesed juhtumid lastega, millega Eestis kokku puututakse on

  • alaealistega seotud juhtumid välisriikides
  • lastega välismaale reisimine
  • ilma vanema(te) nõusolekuta välismaale rändama läinud laps
  • kui Eesti vanemalt võetakse laps
    a) teise riigi sotsiaaltöötajate poolt
    b) teise vanema poolt
  • piiriüleste hooldusõiguslike nõuete (sh. eestkoste) kohtualluvus;
  • ühe riigi hooldusõigusliku lahendi tunnustamine teises riigis;
  • teise riigi eestkosteasutuste teavitamine tähelepanu vajavast perekonnast / lapsest;
  • õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse tagastamise taotlemine välisriigist (rahvusvaheline lapserööv);
  • suhtlusõiguse tagamine piiriüleselt;
  • elatise sissenõudmine kui vanem asub teises riigis (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium, 2014).

Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib „Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon“ (nn. Lapseröövi konventsioon), alla kirjutatud Haagis 25.10.1980. Eesti ühines konventsiooniga 01.07.2001. Konventsiooni põhieesmärgiks on laste huvide esikohale seadmine lapse hooldust puudutavates küsimustes kaitstes lapsi rahvusvaheliselt nende õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike mõjude eest, samuti ühiste reeglite loomine kindlustamaks nende viivitamatut tagasipöördumist nende hariliku viibimiskoha riiki ning laste külastusõiguse kindlustamine. Olulised on ka Brüssel II bis määrus (2201/2003) ja Haag 1996 konventsioon, mis mõlemad sisaldavad sätteid laste paigutamise ja laste kaitseks võetud meetmete ning asutuste koostöö kohta.