Abiks lapsevanemale

Hooldusõiguse küsimused lahku läinud lapsevanemate puhul

Tihtipeale on lapsevanematel, kes on otsustanud lahku minna, omavahel palju erimeelsusi, kuid need erimeelsused ei tohi lapsel takistada suhet mõlema vanemaga. Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 toob välja, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

 

Lapsevanematel on võimalik omavaheline suhtlemiskord lapsega kokku leppida neljal viisil

  1. Kõige lapsesõbralikum ja pere jaoks parim lahendus oleks see, kui lapsevanemad lepiksid lapsega suhtlemiskorra kokku omavahel, kasutades selleks vajadusel pereterapeudi abi.

  2. Juhul, kui lapsevanemad ei suuda seda kokkulepet omavahel saavutada, siis tuleb neil pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes nõustab ja aitab peret suhtlemiskorra määramisel.

  3. Kui lapsevanemad soovivad, et kokkulepe oleks juriidiliselt valiidne, siis on neil võimalus pöörduda notari poole, kes koostöös lapsevanematega aitab vormistada ametliku suhtlemiskorra. Suhtlemiskorda ei pruugi aga notari juures võimalik kokku leppida, kui vanemate omavahelised suhted on halvad ning erimeelsused suured.

  4. Lapse jaoks kõige halvem variant suhtlemiskorra määramiseks on pöördumine kohtusse. Kohus peab kaasama otsuse langetamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Kohtulahendid võivad mõnede juhtumite puhul võtta aega mitu aastat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 toob välja, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud. Täpsemat infot lepitusmenetluse kohta võivad lapsevanemad leida Lepitusseaduse alt.

Tasuta juriidiline abi

Konsulteerida võib ka advokaadiga, et teada saada õiguslikke tagamaid - mis õigused kellel on http://www.juristideliit.ee/. Kui on juba tõendusmaterjale, et teine vanem tahab last röövida ja viia teise riiki, siis saab lapsevanem taotleda kohtu kaudu esialgset õiguskaitset ning tasuta õigusabi http://www.kohus.ee. Kui mõlemal vanemal on hooldusõigus, siis riigist lahkumiseks piisab teise vanema kirjalikku loast, mis on esitatud avalduse vormis.